Pilte teen järjest
vähem ja arutlen, et kas hakkan kõigega siin olevaga vaikselt harjuma ja
iseenesest mõistetavalt võtma või siis hakkan väsima ja muutun ükskõikseks?
Viimane
täispäev ja loodame täna minna turgudele ja poodidesse, et osta meeneid ning
kingitusi, aga peame tõdema, et ikka on enamus kaubandusest kinni. Võtame uue
linnaosa ja läheme jalutama.
Alustame
päeva hea kohvi ja saiakestega ning mõnus on lihtsalt olla. Jalutame, teeme
peatusi, et juua mõned karastavad joogid, astume sisse lahti olevatesse
poodidesse ja lõpuks jõuame parki ja Margus võtab osa uue aasta
traditsioonilisest võistlusest. Pealt
näha ülimalt lihtne, kes keda ringist välja lükkab ja mis võimalust peakski
olema väikesel vietnamlasel 2x pikema eestlase vastu. Tegelikult pole siin
pikkuse ja jõuga mingit tegemist vaid tuleb hoopiski valida õige hoidmise ehk vastase väsitamise
taktika ja tundub, et lühikesekasvulisel on seda tunduvalt kergem teha. Margus
saab auväärt II koha. Soovitakse ka mind võistlusesse kaasata, aga õnneks suudan
öelda ei, olen 100% kindel, et kohalike tüdrukute vastu ma küll ei saaks.
Rongide
ülesõidukohad on reguleeritud inimjõul ehk tõkkepuid tõstavad ja langetavad
inimreguleerijad. Millega veel kuidagi harjuda ei suuda on rämps ja praht igal
pool ja inimesed elavad kohe selle kõrval või sees.
Väga harva
kui Margus saab kurjaks, aga täna õhtul see juhtub. Kaks päeva on üritanud ta
pererahva käest välja uurida wifi koodi ja lõpuks see tal ka õnnestub.
Allkorrusel kontrollime kontakti ja kõik toimib, kuid üles viiendale jõudes
saame netis olla vaid mõned minutid, sest keegi lülitab wifi ühenduse välja J.
Margus on topelt kuri, sest ta peab just saadud ühendust taastama minema ja
jälle mööda kõrgeid treppe viiendalt korruselt alla-üles käima.
Õhtusöögiks
selle reisi viimased supid, need on tõsiselt head, kuid häid asju liiga palju
ei ole enam nii hea J.
Hommikul on
lõpuks kõik poed ja turud avatud ja saame teha oma sisseostud. Hotellist saame
tellida takso lennujaama ja pererahvas pakub enne teele astumist sihvkasid ja
mangot. Hotelli vastuvõtus ütleb tüdruk, et majja on saabunud samasuguse passiga nagu meil üks noormees. See on ikka fenomen, et igal oma reisil olen kohanud eestlasi, kui just mitte igas riigis, siis igal reisil. Eestlasi (eestimaalasi) ei ole ju palju, aga tundub, et oleme uudishimulik, seiklusi armastav ja vaheldust otsiv rahvas.
Lennujaamas vahetame
raha ja riided. Mitu korda muudetakse väljalennu väravat ja väljumise aega.
Ümberistumine Hongkongis ning tagasilennul saame istuda koos ning järgmisel
päeval olema lumises Eestis.
Koos kalli
sõbraga külmal ajal soojas ära käia ja uute kogemuste võrra rikkam olla on ikka
väga-väga hea!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar