Buss saabub
Nha Trangi hommikul kella 5 paiku. Vaatamata sellisele kellaajale saame suurema vaevata endale hotelli ja väga soodsa
hinnaga. Paneme asjad tuppa ja jalutame randa. Seda on raske uskuda, aga just
sellisel ajal inimesed igas vanuses kohalikud ja turistid tegelevad rannas spordiga.
Muidugi arvestades kliimat on see kõige normaalsem aeg ennast veidi liigutada.
Proovime meiegi
massi sulanduda ja teeme hommikujooksu ning võimleme. Võimlemise ajal kõnetavad
mind kohalik 10 aastane poiss ja tema ema. Eesmärk on kõneleda inglise keelt ja
suur on rõõm kui ta arvab ära, et olen teatud sorti õpetaja, vestleme päris pikalt. Täname üksteist,
kiidan nende keele oskust ja jätame sõbralikult hüvasti.
Hotellis väike
pesupäev, ostame bussipiletid Nha Trang – Dalat ja Dalat – Mui Ne ning rendime
rolleri. Hotelli peremehe käest uurime, mis teed pidi on kõige parem sõita Cam
Ranh rannale ja vastuseks saame, et sinna tuleb ikka autoga minna ja ilma
giidita oi-oi. Pärast võttis ikka mingi kaardi välja ja näitas kõige lihtsamat
teed, kuidas linnast välja saab. Kui linnast välja saame, siis ühele poole jääb
vesi ja teisele poole kalju, vahelduvad punased ja valged liivad ja näeme,
millist rannaala laiendust on lähiajal planeeritud. Tegelikult on äärmiselt
kahju, et varsti on kõik see metsik kadunud, et asemele saaksid astuda mega-lux
hotellikompleksid, linnas on ju piisavalt koht, ei näinud küll ühtegi turisti
palmi all ööbimas…..
Kella 2 paiku
oleme linnas tagasi (päike tuleb välja ja kõrvetab mõnusalt) ja tajume kui
venestunud see linn on – poodide nimetused, reklaamid, menüüd, poodides kõnetatakse
vene keeles …
Peale lõunasööki
läheme Thap Ba muda- ja mineraalvannidesse. Kohale jõudes lähen asja uurima,
aga tütarlaps seletab ikka nii segases inglise keeles, et ma ei saa isegi peale
teist korda aru, mida ta öelda tahab. Ta saab isegi kurjaks ja küsib Where are
you from?, et üldse aru ei taha saada J. Lõpuks tulevad appi
noored, kelle emakeel on inglise keel ja asi saab selgeks J
J!
Kogu see üritus on siin äärmiselt mõnus vaheldus. Kohtame siin meile juba
tuttavaid ukrainlasi, kes on siin veetnud terve päeva ja samuti väga rahul.
Õhtul otsime
tõsiselt kohalikku söögikohta ja leiamegi kõrvaltänavast supiköögi, kus supp
maksab 20000 ehk 1USD. Uus Aasta on lähenemas ja palju on tänavatel
meelelahutust, kaunistusi ja inimesi. Kõht täis jalutame rannapromenaadile,
kuhu kogunevad kohalikud kui ka turistid. Marguse poolt huvitav tähelepanek, et
ei näe purjus noori, selle asemel nad hoopis kogunevad siia, et sporti teha. Jälgime
hulk aega virtuoosset rulluisutamist.
Teadmiseks,
et motikad/rollerid antakse nii miinimum küttega, et jõuad ainult
bensiinijaama. Lisaks on kohalikud nutikad – teades, et turist ei oska enamasti
arvestada palju läbi sõidab (paak ju 3-4 liitrit ehk 3-4USD)
ning reeglina sa paaki tühjaks ei sõida ning kui soovid rentimist pikendada ka
järgmiseks päevaks, siis tahavad nad sulle sokutada uue masina.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar