Hommikune
Nescafe 3in1 kohv koos lisandiga ja taas valmis uuteks seiklusteks. Hommikused
kuumad joogid valmivad mini veesoojendaja abil ja protseduur näeb välja selline
J.
Jalutame
linna, et heita pilk veel mõningatele vaatamisväärsustele. Vältimaks liigse
raha maksmist iga templi juures hiilin ühte sisse küljeuksest. Sama nutikaid
oli veelgi, aga egas kohalikud rumalad ole – kui nad nägid, et juba kolmas
inimene vaatab nende rahvusliku aaret raha maksmata, siis saadetakse väike
poiss külgust sulgema. Nüüd on küll väike jama, aga mis muud kui tuleb häbi
alla suruda. Uks jälle vaikselt lahti teha ja märkamatult välja hiilida. Minul
see õnnestus, aga kuidas teistel läks, seda ma ootama ei jäänud. Margus
sellisest sullerlusest osa ei tahtnud võtta ja mängis sel ajal kassipojaga. Kohtame
Taani tüdrukut, eestlasi, räägime veidi juttu ning külastame Royal Palace-i.
Hingeldama võttev treppidest üles kõndimine, aga see on seda väärt, siit on
imeline vaade linnale. Siia tulles võiks varuda aega, eriti soovid lihtsalt
olla ja oma mõtteid mõlgutada. Mõni on otsinud varjulise nurgakese ja loeb
raamatut või lihtsalt pikutab pingil. Tasub proovida leida aeg kui üleval ei
ole eriti turiste ja võtta sellest maksimum.
Enne sõitu
lennujaama teeb meie öömaja peremees mõlemaile kingituse – Laose vanad
rahatähed ja Vana-Tallinna pudelid jäävad meenutama meie siin viibimist J.
Lennujaamas
peab kohal olema 2h enne, koht on väike, asjaajamised lähevad kiiresti ja
Margusel jääb aega lugeda Vietnami raamatut ning on välja töötamas plaani
kuidas vahepeal Sapas ära käia. Kõik selgub kui oleme jõudnud Hanoisse ja
saanud vestelda mõnes turismi offices.
Lendame Lao
Airlinesiga, 1h lennul antakse süüa ja juua. Hanoisse jõudes on juba pime, 19
kraadi, mis on meie jaoks juba külm J. Viisa tegemine käib
kiiresti – näitame passe ja eelnevalt tehtud turismi viisa taotlusi, hopsti
teisele poole letti ja maksame viisa eest 45USD/in ning anname kohapeal
täidetud viisataotluse+1 foto ning asi jonksus.
Linna sõidame
Vietnam Airlines bussiga. Küsimustele – do you speak English – vastatakse
naeratusega ja see on ka kõik, siis mingi hetk tekib väike kõhedus, kas sõidame
üldse õiges suunas. Margusele ei meeldi ei lõhn bussis ega muusika, tundub et
ta on veidikene väsinud. Lõpuks hakkab paistma linn ja enne kesklinna hüppab bussi
noormees, kes oskab inglise keelt ning muidugi nõus meid aitama. Lõppeb see
sellega, et peatume Violet hotellis, kus saame ööbida tasuta, aga ostame
2päevase tuuri lux laeval Halong Bay
lahes ja vajadusel saame järgmise ööbimise poole hinnaga. Lisaks tasuta
hommikusöök ja 2 pudelit vett J. Toa mille saame on päris luksuslik välja arvatud
mõned pisivead, mille avastad alles siis kui oled teisel pool ust J
Margus
peaaegu saab Sapasse, aga gruppi ei tule kokku ja ta tuleb minuga. Pole ta just
kõige õnnelikum, aga lepib sellega ja stressi maandamiseks kruvib vanakeselt
korgi maha ja varsti on põsed punased ning läheme õhtusööki otsima. Otsida ei
ole vaja, sest seda pakutakse igal pool ja meie valik langeb mereandidele.
Õhtusel
jalutuskäigul tädikene tänavalt annab kanda oma korve ja vietnami mütsikest ,
aga selle taga on soov saada raha – kas ostad 2 banaani või annad 1USD. Mina ei
andnud, sest mina ei palunud tal seda teha.
Siin linnas
ei seisku liiklus iialgi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar