28.01.13 LUANG PRABANG – HANOI

Hommikune Nescafe 3in1 kohv koos lisandiga ja taas valmis uuteks seiklusteks. Hommikused kuumad joogid valmivad mini veesoojendaja abil ja protseduur näeb välja selline J.

 

Jalutame linna, et heita pilk veel mõningatele vaatamisväärsustele. Vältimaks liigse raha maksmist iga templi juures hiilin ühte sisse küljeuksest. Sama nutikaid oli veelgi, aga egas kohalikud rumalad ole – kui nad nägid, et juba kolmas inimene vaatab nende rahvusliku aaret raha maksmata, siis saadetakse väike poiss külgust sulgema. Nüüd on küll väike jama, aga mis muud kui tuleb häbi alla suruda. Uks jälle vaikselt lahti teha ja märkamatult välja hiilida. Minul see õnnestus, aga kuidas teistel läks, seda ma ootama ei jäänud. Margus sellisest sullerlusest osa ei tahtnud võtta ja mängis sel ajal kassipojaga. Kohtame Taani tüdrukut, eestlasi, räägime veidi juttu ning külastame Royal Palace-i. Hingeldama võttev treppidest üles kõndimine, aga see on seda väärt, siit on imeline vaade linnale. Siia tulles võiks varuda aega, eriti soovid lihtsalt olla ja oma mõtteid mõlgutada. Mõni on otsinud varjulise nurgakese ja loeb raamatut või lihtsalt pikutab pingil. Tasub proovida leida aeg kui üleval ei ole eriti turiste ja võtta sellest maksimum.

 

Enne sõitu lennujaama teeb meie öömaja peremees mõlemaile kingituse – Laose vanad rahatähed ja Vana-Tallinna pudelid jäävad meenutama meie siin viibimist J.

Lennujaamas peab kohal olema 2h enne, koht on väike, asjaajamised lähevad kiiresti ja Margusel jääb aega lugeda Vietnami raamatut ning on välja töötamas plaani kuidas vahepeal Sapas ära käia. Kõik selgub kui oleme jõudnud Hanoisse ja saanud vestelda mõnes turismi offices.

Lendame Lao Airlinesiga, 1h lennul antakse süüa ja juua. Hanoisse jõudes on juba pime, 19 kraadi, mis on meie jaoks juba külm J. Viisa tegemine käib kiiresti – näitame passe ja eelnevalt tehtud turismi viisa taotlusi, hopsti teisele poole letti ja maksame viisa eest 45USD/in ning anname kohapeal täidetud viisataotluse+1 foto ning asi jonksus.

Linna sõidame Vietnam Airlines bussiga. Küsimustele – do you speak English – vastatakse naeratusega ja see on ka kõik, siis mingi hetk tekib väike kõhedus, kas sõidame üldse õiges suunas. Margusele ei meeldi ei lõhn bussis ega muusika, tundub et ta on veidikene väsinud. Lõpuks hakkab paistma linn ja enne kesklinna hüppab bussi noormees, kes oskab inglise keelt ning muidugi nõus meid aitama. Lõppeb see sellega, et peatume Violet hotellis, kus saame ööbida tasuta, aga ostame 2päevase tuuri  lux laeval Halong Bay lahes ja vajadusel saame järgmise ööbimise poole hinnaga. Lisaks tasuta hommikusöök ja 2 pudelit vett J. Toa mille saame on päris luksuslik välja arvatud mõned pisivead, mille avastad alles siis kui oled teisel pool ust J

 

Margus peaaegu saab Sapasse, aga gruppi ei tule kokku ja ta tuleb minuga. Pole ta just kõige õnnelikum, aga lepib sellega ja stressi maandamiseks kruvib vanakeselt korgi maha ja varsti on põsed punased ning läheme õhtusööki otsima. Otsida ei ole vaja, sest seda pakutakse igal pool ja meie valik langeb mereandidele.

 

Õhtusel jalutuskäigul tädikene tänavalt annab kanda oma korve ja vietnami mütsikest , aga selle taga on soov saada raha – kas ostad 2 banaani või annad 1USD. Mina ei andnud, sest mina ei palunud tal seda teha.

 

 

Siin linnas ei seisku liiklus iialgi!