Laupäev, 16. november 2013

30.01.13 HALONG BAY - HANOI


Hommikul on äratus varajane, sest sooja vett saab kell 6-6.30 ja hommikusöök on kell 7.

Jõuame saarele, mille sisemuses on koobastik, minu arust on see väga vinge koht ja ainuüksi juba selle pärast tasus seda tuuri võtta. Igal pool kus on turism, seal on ka kaubandus. Üks huvitav käsitöö tehnika jäi meile silma - peenikestest paberiribadest tehtud kujutised.
 










 
 
Sööme lõuna ja algab tagasisõit, võtame õhuvanne laeva ülemisel tekil ja täname ilmataati. Ilm on väga vahelduv, aga meil tõsiselt vedas. Kuigi päikest ei olnud, aga kogu reisi jooksul ei sadanud. Tagasisõidul hakkab mul pea valutama ja Margusel tekivad kõhuprobleemid. Pool tundi enne sadamasse jõudmist algab tugev sadu.
 
 
Laeval rääkisime hindadest, mida selle tuuri eest keegi maksis, odavaim oli 80USD, siis meil 85, aga oli ka 125/in, aga kõige kehvemalt läks ühel mehel Ameerikast, kes maksis 3päeva eest 290. Kolm päeva ja kaks ööd, millest ühe öö veetis saarel oma kuludega ja nüüd laevas oli tal äärmiselt tagasihoidlik tuba ning lisaks oli ta ise rentinud mootorratta ja tulnud Hanoist Halong Bayle (30USD päev). Viimase näitega tuletame endale taas meelde, et uuri hindasid ja kauple!

Bussiga tagasisõidul näeme, kus ja kuidas on inimesed sunnitud endale toidupoolist kasvatama. Põllud ja aialapikesed on meie mõistes ekstreemsetes kohtades ehk sellist toitu ei tohiks suu sissegi võtta, aga nemad kas seda ei tea või pole neil muud väljapääsu. Kultuure kasvatatakse näiteks kanali ääres, milles voolab mingist tehasest saabuv aurav reovesi või ülimalt tihe liiklus ühel pool 3m aiamaad ja teisel pool raudtee. Mul kaob küll tükiks ajaks rohelise söömise isu L. Peab veel mainima, et riisipõldudel on ka kadunukeste hauad.

Õhtul üritame minna väiksele jalutuskäigule, aga see on lootusetu – mega liiklus, müra, heitgaasid, tänavad on müüjaid täis, s.t sina saad jalutada ainult sõiduteel. Müüakse kõike, osad on pealetükkivamad, osad istuvad vaikselt ja loodavad, et keegi mõne asja ostaks mõne asja. Majad on kitsad, aga sügavad. Isusaks on tehtud ainult maja esikülg, sest teistele külgedele võidakse iga kell uus maja ehitada. Trepikojad on kitsad, majade vahelised vahekäigud on veelgi kitsamad ja pimedad. Ei kujuta ettegi, millistes tingimustes nad elavad, sest paljud tulevad süüa tegema õue ja mitte müügiks vaid iseeendale.

Teeme siis juba tuttava ringi ümber järve, mis on vana linnaosa keskel. Sööme jäätist ja lihtsalt jälgime, millega inimesed tegelevad. Aeroobika ja tantsutunnid vabas õhus, jalutatakse, jookstakse ja lihtsalt istutakse pinkidel ja kõike seda teevad nii kohalikud kui turistid.

Õhtul hotellis hakkab uuesti valutama pea, aga ikka lähen korra alla interneti. Poiss, kes õhtul tööl oli märkas, et ma pole täna just kõige säravam täht, tuli minu juurde, tegi pai ja küsis, kas ta tohib mulle pakkuda tassi teed. See oli nii armas J!

Tegelikult tahaks ära juba siit linnast ja juba homme on see võimalik J.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar