Laupäev, 9. november 2013

23.01.13 VIENTIANE – VANG VIENG


Buss jääb 0,5h hiljaks ja oleme viimased, keda peale korjatakse ja saame viimase kohad. Tegelikult on toimunud üldse vale arvestus, sest üks saatjatest jääb ilma toolita ning midagi pole teha, ta jäetakse lihtsalt maha. Mina saan tooli, millel turritavad metallotsad välja ja iga hüppe peal taovad need mulle selga. Hüpekaid ei ole mitte vähe, st sõidu lõpuks olen juba päris kuri.

Kuskil linna ääres selgub, et üks rehvidest on saanud kannatada ja see tuleb ära vahetada või ära parandada. Kolmandas remondikojas läheb õnneks ja tuleb välja, et oleme kuskil naelast üle sõitnud. Remont nagu remont mujalgi – ratas alt ära, sisekumm välja ja suurde veetünni, et tuvastada lekkekoht ning siis paranduslapp peale. Töö kiire ja korralik. Tutvume meie bussis reisivate kahe soomlannaga, mõned karastavad joogid ja edasi. Bussjuht peatub otse Nana Guesthouse ees ja soovitab seda kui üht soodsamat, aga samas ka viisakat kohta. Margus läheb igaks juhuks vaatab mööda tänavat üles-alla, aga jääme esialgse variandi juurde. Kuskil 14.00 paiku läheme tubade valikutega tutvuma, oleme juba targemad ja heidame pilgu wc-l ja leiamegi väikse ebakõla, mis kohe ära parandatakse.
 

Rendime rattad, kiired pannkoogid ja sõidame Blue Lagooni ning Phu Kham koobastesse, mis asuvad ühes kohas. Tasuline silla ületamine L. Õudne sõit 6-7km mööda kivist teed, soovitan teistel selleks roller või mootorratas rentida. Võidad ajas ja pepu pole ka järgmine päev haige. Loodusvaated on imelised. Sissepääs alale on tasuline ja rahvast palju. Koobastes läheb vaja taskulampi, mida tuleb raha eest rentida ja Margus on kuri, sest meil on ju kaasas lausa kaks pealampi ja kui ma hommikul küsisin, kas panen ühe väiksesse seljakotti, siis vastuseks oli resoluutne ei. Koopad koos Buddha kujuga on mõnus vaheldus ja näide looduse imedest. Peame rattad 18-18.30 tagasi viima, pole aega ujukaidki selga panna – riietega vette ja tagasisõidule. Vesi on soe ja puhas. Seljakotirändureid on erinevas vanuses, erinevast rahvusest, kõik nii avatud ja naeruläige silmades. Koht kuhu tuleb kindlasti tulla hommikul ja veeta terve päev.



 
 



Tagasiteel silmame huvitavaid vesipeenraid. Astume läbi kohast, mis pakub motikate poolepäevast sõitu kohalikus ümbruses ja Margus pole nõus sealt enne lahkuma kui saab kokku lepitud päev, mil läheb sõiduks. Ma võtan sel ajal siis massaaži ja külastan poekesi J.



Peale 7km sõitu oleme taas punased tolmuahvid ja hotelli pesusse. Tänane korralik söömine alles kell kaheksa õhtul. Valime Backbackers hotelli esise söögikoha. Siin Vang Viengis on hästi lahedad söögikohad – madalajalgsed lauad on veidi kõrgemal poodiumil ja saad nende taga istuda rätssepp istmes või hoopiski külitada. Vaatad rahulikult telekat, kust enam jaolt tulevad teleseriaali Sõbrad varemad osad. Võid rahulikult võtta ainult oma smuuti, lugeda raamatut, lihtsalt olla, keegi ei vaata sind viltu, et tellid nõnda vähe ja hoiad lauda kinni. Seekord valisime kana-nuudlisupi, õlu ja smuuti, see oli tõesti hea!


Väljas 24 kraadi ja meie jaoks on juba külmJ, peale sööki hotelli tagasi ja jakid peale.

Ja siis läks lahti, kaks tasuta jooki Iiri pubis (naaberlaua kutid mängisid äraarvamise mängu, mis rahvusest inimesed on, mitte keegi ei arvanud ära,et oleme Eestist), siis üle tee pubisse, kus tasuta tervitusnapsud ja joogid (tasuta jookide ja kokteilide jaoks pidid  muidugi olema flaierid, mida enne tänavatel jagati). Peale seda kui oli saavutatud vajali konditsioon läksime jalutama ja šhoppama. Ülevas meeleolus oli Margus valmis imago muutusteks – ostis Gangam Style plätud ja pusa.

 

 
 
 
 
Ühes poes armas kuskil paari aastane laps hakkas meiega palli mängima ja nii vahva, et selline väike inimene saab eesti keelest + liigutused aru, mis tegema peab – otsi palli, viska palli, aidaa.


Muidugi ei tohi õhtuti unustada soolestiku desinfitseerimist!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar