Kogu tänane päev on seotud
matustega ja kõik mis selle juurde kuulub. Meil on suur õnn osaks saanud,
nimelt on täna suurte matuste esimene päev ja Amos tahab meid sinna viia ja kohalike
matuse kombeid tutvustada. Sel aastal on üldse olnud 3 suurt matust ja ühest
saame me täna osa.
Hommikusöögiks puder, kohvi ja
puuvilju lähme poiste juurde sööma-jooma. Kella 9-ks on Amos meil järgi ja sõit
matustele mõningaste vahepeatusega võib alata. Enne tseremooniat külastame
koobast, mis on säilitatud vanade matmiskommete kohaselt. Järgmiseks puu, kuhu
sisse on maetud imikud. Puule tehakse sisselõige ja auku sängitatakse
varalahkunud lapsuke ning hiljem kasvab puu kinni ja selle juurde kuulub uskumus,
et koos puuga kasvab ka lapse hing. Kuigi viimane selline lapse matmine toimus
1950 aastal, siis siiani on elus uskumus sellise puu väest ning naised, kes ei
saa lapsi käivad siit abi otsimas. Peale seda suundume matuse tseremooniale.
Matustele ei lähe me tühjade
kätega, ostame tseremoonia ala ette püstitatud müügiputkadest suitsu ning Amos
sebib meile kohtumise kadunukese lähedaste sugulastega. Anname kingituse üle ja
meid kutsutakse VIP tsooni tervitus kohvile (kohv, tee, magusad suupisted), see
oli väga liigutav, et saime sellise tähelepanu osaliseks.
Enne rongkäigu ja kadunukese
saabumist on veidi aeg ning leiame nurgataguse, kus on hiljuti tapetud siga ja
nüüd valmistatakse sellest „bambusliha“. Nimelt maitsestatud sealiha koos
jackofruitiga topitakse bambusvartesse ja pannakse tule vahetusse lähedusse
küpsema. Saada vahetult osa kohalike tegemistes on imeline, nii me Margusega
käärime varrukad üles ja aitame liha bambusesse toppida. Hiljem käime
kontrollimas, egas lasta liha ära kõrbeda ning meie siiras huvi ei jää
märkamata. Varsti istume kohalike meestega tule ääres, sööme bambuses
küpsetatud liha, riisi ja rüüpame värsket palmiveini J. Tegime koos pilti ja
kohalikud tänasid meid lihtsuse ja toreduse eest!
Saabub rongkäik kadunukesega ja
siis läheb lahti selline trall ja tants, et kadunukene kirstust keeras end mitu
korda ringi, uskumatu kui erinevad on eri maailma paikades matusekombed.
Kohalike kombeid on tulnud vaatama päris suur kogus turiste. Tantsin kohalikega
mingit tantsu. Peale seda algavad tapatalgud, esimesel matusepäeval nägime 3
härja tapmist. Vaadata võib, aga võigas vaatepilt ikkagi. Siim jõudis
protseduuri ära filmida, aga pärast hakkas nähtust nii halb, et kattus üle kere
higiga ja viskas veidikeseks pikali. Võikaks teeb asjaolu, et kõri loomal ei
tõmmata läbi ühe korraga, vaid lüüakse matšeetega mitu korda, seni kuni
saadakse tõenäoliselt aordile pitha, verd purska, loom kukub, rabeleb, jääb
vagaseks ja sureb.
Peale seda toimub härgade
võitlus, millest võtame veidi aega osa, aga kuna loomad on suhteliselt tuimad,
siis väsime kiiresti ja hakkame äraminekut sättima. Kohalikud on muidugi lömade
võitlusel ninapidi juures ja läänelikust ohutusest pole grammigi.
Kohalike uskumused seoses
matustega: inimene sureb ja selleks, et hing saaks teise maailma minna tuleb
teha tseremoonia ehk ohverdatakse härg. Härja hing viib inimese hinge teise
maailma, paremasse maailma! Härja liha muidugi süüakse ära, see mida ei jõuta
ära süüa, see kuivatatakse ja rikkamate matuste jäägid jagatakse vaesematele. Seni
kuni pole härga tapetud ja tseremooniat korraldatud, ei nimetata kadunukest
surnuks vaid haigeks. Seni kuni ta on sinu majas, see tähendab ka tema hing on
majas, siis viiakse kadunukesele või õigemini sellele, mis temast järgi on
süüa-juua-suitsu. Hing ei sure kunagi vaid läheb paremasse kohta ja valvab
elavate lähedaste üle.
Matused on kõigile avatud ja kõik
on teretulnud. Tullakse kingitustega ja spets mees paneb kingitused kirja.
Põhimõte on selles, et kui peaks kingituse tegija peres keegi surema, siis
tullakse samaväärse kingiga. Mina tulen seaga, siis sina tuled minu lähedaste
matusetseremooniale samuti seaga. Ülespoole ehk võimsamaid kingitusi sobib
teha, aga lahjamaid mitte.
Matused kestavad 4-5 päeva,
millest 3-4 päeva on pidu ja viimasel päeval nutmine. Matused ja nende
ettevalmistamine võtavad aega: 1) kutsed laiali saata ja vastused saada 2)
tseremoonia tarbeks tuleb ehitada peoplats ehk varjualused, kus süüakse ja
magatakse 3) kõik, kus iganes nad on või elavad saaksid kohale tulla.
Enne hostelisse minekut teeme
peatuse kaljuhaudade juures. Siia on maetud kuninglikud pered alates aastatest
1600. Margusel ja Siimul lubatakse ka kalju keskele ronida ja oma käega
kaljusse hauakambri käsitsi raiumis proovida.
Hostelis ootavad vastuvõtus värsked
mahlad, nii mõnus! Õhtul ravime Marguse varvast.
Kohtume õhtul tüdrukutega
Hispaaniast ja vahetame tänase päeva muljeid ning mõistame, kuidas meil on
vedanud giid Amosega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar