E 30.11.2015 Battambang – Phnom Penh – Shianoukville

Hommikul 7 paiku oleme Phnom Penhis, et vahetada bussi. Keegi midagi väga selgelt ei räägi, kuidagi aimad, mis nüüd edasi. Taas peame ennast kuskil registreerima. Igalpool mega paberimajandus, ühtset arvutisüsteemi ei ole, kõik asjaajamised läbi telefoni. 1h ootamist ja tulebki buss, mis meid rannapuhkusele viib J, 4h saab 6h reis.

Pika sõidu peal tehakse mitu vahepeatust, tutvun venelastega Peterburist. Nemad just tulnud Singapurist, oma reisiga väga rahul, mees juba 5-6 kord Kambodžas ja väga meeldib siin maal puhata.

Jõudes Shianoukvillesse põrkame kokku kasuahnete tuk-tuki meestega, aga kuna oleme juba õppinud kauplema ja teame ka asjade maksumust, siis kaupleme hinnaks 2-3-1 usd in kohta ning üks tüdruk sõidab meie kanti ja koopereerume temaga.

Suhteliselt lihtsalt leiame oma ööbimiskoha ’@home’. Väga tagasihoidlik elamine, esimene tuba ei rahuldanud kohe üldse ja läksin peremehega rääkima, oli mõistlik mees ja andis meile veidi parema elamise. Tuba on ventilaatoriga.

Lõpuks rannapuhkus - päike, soe liiv ja soe vesi. Päris rannas on süsteem, et osta meie baarist midagi ja siis saad tasuta ka meie rannatoole kasutada. Meie midagi osta ei taha ja jalutame mööda randa seni kuni leiame liivariba, kus keegi midagi ei müü J. Oleme hädas libamunkadega (pidavat olema Hiinast), kes tulevad ja õnnistavad, riputavad kaela ja kätte mingisuguseid ehteid ja siis küsivad raha. Lasen end korduvalt õnnistada ja kui ütlen, et raha rannas kaasas pole võetakse nänn küljest ära ja minnakse uut ohvrit otsima.

Õhtusöök ööturul, saab vabalt 1-2 euri eest söönuks ja ostame puuvilju kaasa. Õhtul läheme Raiko juurde Amigo baari. Viime kingituseks Eestist toodud magusat ning satume lobisemise soonele. Saame teada, et kohapeal tegutseb u 12 eestlast ja põhiliselt kinnisvara äris. Kohtume baaris huvitavate inimesega ja küll on hea ikka keeli osata. Isegi kui osakad vähe, on ikka hea. Kõigepealt tutvume venelasega, kes juba pool aastat siin elab ja tahab pere ka siia tuua ning päriseks jääda. Järgmisena tutvume huvitava elulooga ameeriklasega – 11 aastat usa mereväelane ja nüüd IT õppejõud ja tema elu koosneb õpetamisest ja reisimisest. Teeb erinevates riikides aasta kuni kaks töölepingud ja liigub uude riiki. Minu jaoks issand kui põnev ja me lobiseme ja lobiseme ja jutule lõppu ei tule J. Parimad kohad, kus ta õpetanud on Jaapan, Hiina, India ja Bhutan kuna seal õpilased tahavad õppida ja võtta õpitavast maksimumi. Seni kuni mina räägin usakaga tulevad baari ülejäänud siin äri ajavad eestlased, jõuan neile vaid tere öelda, aga Annely saab nendega suhelda.

Tuul tõuseb ja välgud taevas ning Raiko ennustab vihma. Teel oma ööbimiskohta jääb üks noormees meid vaatama ja siis selgub, et eestlane. Vahetame paar sõna ja lepime kokkusaamise nende hotellis, mis omakorda kuulub ka eestlastele. Üli lahe kohata lõpuks eestlasi ja kohe nii paljusid!

Üks väike negatiivne asi – Raiko baaris on Jimi öömaja reklaam, kus ööbimise eest küsitakse 15.-usd, huvitav meie maksime 35.-. kas tal on siis erineva mugavusega toad???