reede, 30. september 2016

P 06.12.2015 Sihanoukville – Kep

Hommikul enesetunne parem ja juba traditsiooniliselt randa. Pilvitab ja vesi on jahedam, kui eelnevatel päevadel. Aina rohkem inimesi otsivad kohti baaridest eemal, tahavad lihtsalt soojal liival pikutada, ei taha tooli, jooki ega muusikat.
Perenaine lubab veidi kauem tuba kasutada, aga kella ühkes oleme valmis, et asuda teel Kepi poole. Esimene buss korjab inimesed Sihanoukvilles kokku, teise bussiga saame Kampoti ja kolmanda bussiga Kepi. 75km, aga selleks kulub 3-4h. Kolmandas bussis sõidame koos türklastega, kes elavad samas hotellis kus meiegi, saame nendega tuk-tuki jagada. Bussis sõitjad arutavad, et kauaks seda ehedust ja SHKville väiksust jätkub, pakutakse 10a ja siis on kõik totaalselt muutunud.
Anneli on haige, tundub et isegi palavikus. Seni kuni Anneli veidi pikutab räägin perenaisega juttu ja broneerin piletid Phnom Pehni, päevase tuuri tuk-tukiga ümbruskonnas ja piletid Rabbit Islandile (Koh Tonsay).
Anneli kosub veid , võtame jalgrattad ja uue linnakesega tutvuma. Linnake on tuntud mereandide püügi ja toiduks valmistamise poolest, kohustuslik on külastada krabimarketit. Jäuame sinna juba hämaras, vaatame veidi ringi, kümneid erinevaid valmistoidu müüjaid. Meie aga peame edasi sõitma, et Anneli saaks apteeki minna. Sõidame ei tea kus, kottpimedas, hea et teed head on J. Keskus on kena ja vaikne, tuledes, aga apteek on kahjuks kinni.





Tagasi krabiturule ja valime silmale kõige isuäratavama restorani, meie reisi kõige kallim söögikord 10usd-in. mina võtan krabi ja Anneli rai kala, lisandiks riis. Imelik teenindamise kultuur, selline tunne, et keegi neid õpetanud ei ole, kuidagi ise õppinud või kohapeal kohanenud. Mind hakkab häirima, kui teenindajad üks laud eemal seisavad ning jälgivad igat su liigutust ja kogu aeg tahavad midagi laualt ära viia. Alalõpmata on segadus, kes mida tellis, no kuidas ei ole võimalik teha endale süsteem. Mitte iga kord seista taldrikuga laua juures ja korrutada toidu nime ning otsida silmadega, kas keegi reageerib või mitte.
Millegipärast on hakanud mind ärritama nende viis rääkida, selline kõrvu kraapiv inin või ving J.

Õhtul avastame, et toas on televiisor puudu. Vastus  - just läks katki, sorry J. Anneli proovib selle puudujäägi eest kaubelda tasuta hommikusööki, aga ei õnnestu. Perenaine on nõus tegema vaid väikse järelandmise -  homme hommikul tasuta kohvi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar