Hommikul enesetunne parem ja juba
traditsiooniliselt randa. Pilvitab ja vesi on jahedam, kui eelnevatel päevadel.
Aina rohkem inimesi otsivad kohti baaridest eemal, tahavad lihtsalt soojal
liival pikutada, ei taha tooli, jooki ega muusikat.
Perenaine lubab veidi kauem tuba
kasutada, aga kella ühkes oleme valmis, et asuda teel Kepi poole. Esimene buss
korjab inimesed Sihanoukvilles kokku, teise bussiga saame Kampoti ja kolmanda
bussiga Kepi. 75km, aga selleks kulub 3-4h. Kolmandas bussis sõidame koos türklastega,
kes elavad samas hotellis kus meiegi, saame nendega tuk-tuki jagada. Bussis
sõitjad arutavad, et kauaks seda ehedust ja SHKville väiksust jätkub, pakutakse
10a ja siis on kõik totaalselt muutunud.
Anneli on haige, tundub et isegi
palavikus. Seni kuni Anneli veidi pikutab räägin perenaisega juttu ja broneerin
piletid Phnom Pehni, päevase tuuri tuk-tukiga ümbruskonnas ja piletid Rabbit
Islandile (Koh Tonsay).
Anneli kosub veid , võtame
jalgrattad ja uue linnakesega tutvuma. Linnake on tuntud mereandide püügi ja
toiduks valmistamise poolest, kohustuslik on külastada krabimarketit. Jäuame
sinna juba hämaras, vaatame veidi ringi, kümneid erinevaid valmistoidu müüjaid.
Meie aga peame edasi sõitma, et Anneli saaks apteeki minna. Sõidame ei tea kus,
kottpimedas, hea et teed head on J.
Keskus on kena ja vaikne, tuledes, aga apteek on kahjuks kinni.
Tagasi krabiturule ja valime
silmale kõige isuäratavama restorani, meie reisi kõige kallim söögikord
10usd-in. mina võtan krabi ja Anneli rai kala, lisandiks riis. Imelik
teenindamise kultuur, selline tunne, et keegi neid õpetanud ei ole, kuidagi ise
õppinud või kohapeal kohanenud. Mind hakkab häirima, kui teenindajad üks laud
eemal seisavad ning jälgivad igat su liigutust ja kogu aeg tahavad midagi
laualt ära viia. Alalõpmata on segadus, kes mida tellis, no kuidas ei ole
võimalik teha endale süsteem. Mitte iga kord seista taldrikuga laua juures ja
korrutada toidu nime ning otsida silmadega, kas keegi reageerib või mitte.
Millegipärast on hakanud mind
ärritama nende viis rääkida, selline kõrvu kraapiv inin või ving J.
Õhtul avastame, et toas on
televiisor puudu. Vastus - just läks
katki, sorry J.
Anneli proovib selle puudujäägi eest kaubelda tasuta hommikusööki, aga ei
õnnestu. Perenaine on nõus tegema vaid väikse järelandmise - homme hommikul tasuta kohvi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar