L 11.10 2014 Wonosobo – Yogiyokarta – Malang

6.30 äratus, 7.00 hommikusöök ja 8.00 on kohal Helly organiseeritud buss, mis viib meid raudteejaama. Õnneks on väike buss, millesse lisaks meile mahub veel kaks kohalik naisterahvast. Helly soovitab jätta pärast sõitu juhile väike jootraha 60 000/in.

Saame veidi sõita kui bussi hakkab imeliku häält tegema. Peatus, juhi käed õlised ja seletab midagi. Märgus tahab seiklust kogeda (pidigi liiga hästi kõik minema), aga murdub ja läheb bussist välja ja vaatab kas saab kuidagi aidata. Ele-Riin jõuab veel järgi hüüda – ole tugev, ära mine, sa nii kui nii sinna bussi alla ei mahu :). Siim hüppab ka bussist välja, aga õnneks või kahjuks nende abi ei vajata, sest juht tõmbas kaltsribaga mingi jupi põhja külge tagasi ja sõit läheb edasi.

Plaan on läbida 100km 3h-ga. Vahepeatustes on wc igal pool auk, paberit ei ole, ise pesed ennast ja kopsikuga kallad oma hädale vett peale. Täna on esimest päeva peale reisi algust kui mu jalad pole paistes.

Meenutades eilset päeva ütleb Margus päeva lause – „kui naisi ei saa muidu spordisaali meelitada, siis tuleb nad reisile viia ja näidata ilusaid looduskohti“.

Tänase juhi sõidustiil on Ele-Riinu täiesti stressi viinud, lisaks iga veidi aja tagant peatused, et valada vett jahutussüsteemi.

Vahepeatustes võtab Margus suurest palavusest ülakeha paljaks ja kõigi kohalike naiste pilgud on talle naelutatud. Peab tunnistama, et sellist treenitud keha ongi ilus vaadata.

Turiste oleme siiani näinud väga vähe. See, et oleme jõudnud Yogiokartasse aimame reklaamsiltidel olevate aadresside järgi. Tiirutame ja tiirutame ehk viime teisi reisijaid nende sihtpunktidesse. Üks naine teadis küll aadressi, aga juht ei teadnud, kus see asub. Peale meie raudteejaama ära viimist mindi uuele katsele. Hämmastav kannatlikus ja samas meie (mina ja Ele-Riin) mõttes loogika puudumine. Oleks olnud mõttekas ära viia 4 inimest raudteejaama, kellele läheb ju aja peale rong ja siis linna peal tiirutada, aga ei :).

Bussis sõites nägin prussakaid siblimas, keegi mind ei uskunud. Kotte bussist maha tõstes näevad ka teised, et mul oli õigus. Marguse kott, mis oli alumine kubiseb neist elukates, mõned olid ka minu koti peal. Tapame neid nii palju kui näeme ja kätte saame. Sõit, mis pidi kestma 3h venis 6h peale ehk edaspidi kui keegi mingit sõiduaega välja käib, siis korrutame kohe selle 2-ga.

Rongini on 6h tundi aega ja saadame poisid jalutama, kuna piletite ostmine tekitas erimeelsusi, oleks vaja veidi lahus olla. Meil on kujunemas kaks leeri – Jõekalda ja Margna; luksuslikum ja kõik kõige odavam. Ostsime 1.klassi piletid, mis olid veidi kallima ja see otsus poistele ei meeldinud. Siim rõhus rahale, Margus – tahtsime ju ehedat reisi, aga ei vaja ikka 1.klassis sõita. Kuna nägime pilte erinevatest vagunitest, siis olen 100% kindel, et odavamate klasside vagunites Siimu selg vastu ei pea. Poisid jäävad päris kauaks, tähendab tahavad meist puhkust saada, oleme nad vist jõudnud ära tüüdata :).  Raudsejaam on puhas, tuul käib läbi ja endiselt tahetakse meiega pilti teha. Prahi prügikasti viskamine on tõsine probleem, kohalikud kohe ei oska või ei taha seda teha. Noored söövad midagi ja kõik lihtsalt loobitakse maha, siis tuleb koristaja, kes alguses pühib sodi kokku, siis tuleb kallab pudelist vett põrandale ja kolmandal ringil peseb lapiga põranda puhtaks. Koristajatel pole siin hirmugi tööta jääda!

Poisid on tagasi ja õnneks rõõmsameelsed ja kutsuvad meid sööma. Olid kogu ära oldud aja jalutanud, poodides käinud ja Margus sai lõpuks ühe õlle juua. Läheme ühele tänavale ja seal on juba rohkelt turiste, söögikohti, poode ja kohalike inimesi, kes tahavad sinuga lihtsalt inglise keeles rääkida. Selleks, et veidi olukorda heastada teeme poistele sõõrikud välja. Tundub, et pinged on haihtunud ja suundume tagasi raudteejaama, et veel 2-3h põrandal istudes rongi oodata.

1.klass on veidi pettumus, sest pildi peal nägi kõik palju parem välja, on jahe, inglise keelt teenindajad ei räägi, pöörlevad toolid, tulesid maha ei keerata. Õnneks öösel siiski lülitatakse konditsioneer välja ja jagatakse tekke. Mina ja Ele-Riin magame päris hästi, poisid veidi kehvemalt.