Esmaspäev, 26. september 2016

E 03.11.2014 Tanjung Karang

Päikest pole, veetase kõrge, otsustame taas jalutada Donggalasse väiksele shoppingule. Päeva sündmuseks saab kohaliku kooli külastamine.



Uskumatu, kui avatud ja heasoovlik siinne rahvas on! Jääme korraks  koolimaja ja õue vaatama ning keegi poistes küsib, kas tohiksime hoovi tulle ja mõned pildid teha ja siis läheb selline trall lahti J. Algul lubatakse meil veidi tundidest osa võtta, meid viiakse ühest klassist teise, igal pool on piinlik vaikus, lapsed istuvad sirge seljaga kaks kätt laual, nii nagu meie nõukaajal. Kas tuli siis vahetund või meie tulek levis üle terve koolimaja, aga äkki olime ümbritsetud rõõmsatujulistest lastest ja õpetajatest. Pildistasime, filmisime, rääkisime nendega, kes inglise keelt oskasid ja lõpuks tahtis üks õpetaja saada endale minu jalavarjusid ja päikeseprille J. Emotsioone sellest külaskäigust jagub veel mitmeks päevaks!



Kui tuleb mõte teha, siis tuleb teha –tänase päeva moto. Kambavaim – äkki läheks-vaataks-prooviks, kui aetakse ära või öeldakse ei, siis ei. Kui tuleb jah, siis kogeme midagi uut ja huvitavat.
Enne õhtusööki jalutuskäik džunglisse, päikeseloojang tuletornis ja kookose korjamine. Kuna märgusel ja hea suur matšeete nuga, siis saame ise kookuse katki lüüa.




Õhtul räägib Ele-Riin naabritega juttu. Naabreid on meile vahepeal juurde tulnud ja juttu jätkub kauemaks. Meie naabrid on sakslased, ühe vend oli ka mingid päevad siin, aga reisis edasi Jaapanisse. Üks hollandlane võttis 6 nädalase keeleõppe ja nüüd vestleb juba kohalikega, reisib ringi motikaga. Kaks poissi õpivad Balil majandust ja tulid just Togeani saartelt (koht, kuhu me ajaliselt ei jõudnud) ja tõid sellise võrdluse. Praeguse kohaga võrreldes on Gili paradiis, siis võrreldes Giliga on Togean paradiis. Arutati ka teemal, et turism tungib ka siin riigis peale – kaovad puutumatud rannad ja korallid, taimestik saartel kuivab ja raiutakse maha ja muidugi tohutu prügi, mida ei suuda keegi ohjeldada.
Õhtune ujumine (paljalt, oleme veidi päikest saanud, valged kannid välguvad). Kui kuuvalgus veele peale ei paista ja vett liigutada, siis on näha fluorestseeruvaid täpikesi. Ei tea, kas on mingid mereelukad või mingi saaste, mida rohkem saaste peale mõtlen, seda rohkem hakkab keha sügelema ja tekib tahtmine veest välja minna. Ujumine kuuvalgel ja minul vähemalt lühikeseks.

Enne öörahu lobiseme veel poiste maja terrassil ja jõuame klassikalisele järeldusele, et mehed ja naised on erinev RASS!!!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar