E 13.10.2014 Bromo – Bali

2.45 äratus, 3.03 hakkame mäkke ronima, et seal hommikust päikesetõusu tervitada. Siiani on puhkusest asi kaugel, on olnud üksikud hommikud, kui oleme saanud end välja magada ja asja rahulikult võtta, koguaeg oleme kuskile teel. Meie saksa sõber Jan on palju suhelnud ja asja uurinud ning tänu temale ei pea me ise midagi organiseerima vaid lihtsalt järgneme hommikul kogunenud grupile. Silte kuskil väljas ei ole, aga teatakse, et hosteli eest veidi mäest alla ja esimene 15 kraadine tee vasakule ja sealt umbes 2h käimist. Tegelikult saab üles kiiremini ja seda kauem peame päikest ootama. Õues on külm ja pime, õnneks olid meil pealambid ja soojad riided, kuid riideid oleks võinud rohkemgi olla või oleksime pidanud hiljem liikuma hakkama. Külma peletamiseks (väljas kaheks kraadi) sai võimeldud ja kuuma teed juua.

Päikese tõus algab veidi peale viite, mägede taustal on see kaunis vaatepilt.  Esimeste päikesekiirtega algab pildistamine, aga pilt ei suuda seda kõike edasi anda, selleks peab kohal olema. Eilne vulkaan näitab aktiivsuse tõusu, tossu kordades rohkem kui eile. Rikkamad turistid viiakse mäe teiselt küljelt päikesetõusule jeepidega, päris võimas vaatepilt kui jeepid veel pimedas tulede valgel mööda vana kraatri põhja kolonnis tulevad. Peale päikesetõusu hakkame tagasi minema, Jan jääb veel vaadet nautima, tegelikult otsustas ta üldse paariks päevaks siia jääda.

Järjekordselt imestame, et kohalikud on öösel kolme paiku liikvel, saavad omavahel kokku, räägivad juttu, aga miks nad seda nii vara teevad, ei saa aru?

Kella 6-ks oleme tagasi, hommikusöök ja auto Promolingosse sõiduks juba ootabki meid. Esimest korda selle reisi jooksul on juht, kellega saab inglise keeles vestelda, väga viisakas ja abivalmis. Siim, kes enne kurtis kehva une üle, magab igal vabal hetkel ja sügavalt (norskab). Margus nagu alati džentelmen, aitab meile seljakotid selga ja seljast ära. Linn jätab läbisõidul hea mulje, puhas ja hooldatud.

Rongi kaua ootama ei pea, sõit kestab 5h. Mängime kaarte, lutsukad on selliste sõitude peal asendamatud, sest egas varajane hommikusöök kaua kõhu täida. Taas pöörlevad toolid ehk soovi korral saame istuda näod vastakuti. Konditsioneer läheb katki ja mõne hetkega on vagunis kohutav kuumus. Käib tuline arutelu Gili saarte ööbimiskohtade üle, poisid odavamat ööbimist ja meie mugavustega veidi kallimat kohta. Rongis kokkuleppele ei saa, tundub, et ööbime erinevates kohtades. Selline erimeelsus tekitab meis veidi tuska, poisid ei mõista miks me end sellest mõjutada laseme, ühel saarel oleme ju ikka J. Ele-Riin peab kirjavahetust Rinjani mäe vallutamiseks delux+ pakett. RDTjaama peatustes reisisaatjad vilistavad ja vehivad lippudega, nii nagu nõukaaja filmides.

Kõik sujub, rongilt otse praamile, aga saamegi ainult teisele kaldale, tegelikult on vaja jõuda Denpasari. Kui midagi peab hästi minema, siis ka läheb - praamil avastab meid mingi „ärimees“, kes sokutab meile päris soodsalt bussisõidu soovitud linna! Praamil kõik suitsetavad, korraks näeme praami kõrval ujuvaid delfiine.

Bussis töötavad konditsioonid täiega, jube külm, mind paneb imestama kuidas kohalikud seda kõike kannatavad, et nad ei haigeks jne. Sõit kestab ~3h. Bussi sihtkohta jõudes algavad väiksed tagasilöögid: 1) bussi lõpp-peatus ei ole lubatud linnas ja läheduses ei märka ka ööbimiskohti 2) pole veel bussist korralikult väljagi jõudnud, kui satume taksoärikate piiramisrõngasse, suured keelelised probleemid 3) peame võtma takso, juht viib soovitud rajooni ja väga hea hotelli hoovi (Denpasari bussijaama lähedale)ja hinnad on soodne, aga ele-Riin hakkab jaurama, et tal on vaja sooja vett, interneti ja hommikul vaja lühikesi pükse osta. Kõik on väga väsinud, Siim kaotab hetkeks enesevalitsuse 4) juht viib meid järgmisesse kohta ja siis laseme ta vabaks ja hakkame iseseisvalt ööbimiskohta otsima, kuid see polegi nii lihtne, kas kohad on täis või hinnad on kõrged. Ka Margus on kannatust kaotamas – kui me üldse mõne koha leiame, siis sinna me ka läheme!

Me jääme kotte valvama ja poisid leiavadki päris ok koha, sooja vett pole, aga internet on ja Ele-Riin saab Rinjani matka osas teha viimased kokkulepped. Peale kella 22 saame tänase teise söögikorra ja ikka kana-riis J. Paar kaardimängu, poiste toas pole dušši süsteemi ja tulevad meil pesema, meil pole kraanikausi all torustiku, kõik voolab wc põrandale, sipelgad jooksevad mööda põranda ääri. Voodi on, konditsioneer on, seega ok. Otsustame homme magada nii kaua kui und on.