laupäev, 17. september 2016

P 05.10.2014 Singapur-KL-Brunei

Äratus 06.15, hommikusöögiks liiga vara ja sõidame metrooga lennujaama. Pean siin ära mainima, et sõitmine metrooga läheb meil väga sujuvalt. Lennujaamas kasutame juhust, et poisid san-ruumi külastama läksid, ostame Ele-Riinuga kõigile mõnusa hommikusöögi. Nimelt on Siim ja Margus vähenõudlikud ja Starbucksi jäetud raha on liigne kulutus, aga kui kõigil kõht täis, siis ununeb kiiresti ka arve suurus. Enne väljalendu ka korraline sisemine desinfitseerimine.


Poiste vähimgi väsimuse ilming kaob kui neid teenindavad kenad aasia stjuardessid, nad löövad särama ja mõtlevad välja erinevaid skeeme suurema tähelepanu saamiseks :).
Bruneisse otse lennata ei saa, tuleb teha vahemaandumine Kuala Lumpuris. Air Asia lennukis mängib vaikne muusika, on puhas, mõned turistid peale meid. Margus ja Siim loovad endale lennufirmade pingerea stjuardesside ja nende sümpaatsuse alusel ning et hiljem ei tekiks erimeelsusi proovitakse neid ka filmida.


BSB (Bandar Seri Begawan), Brunei pealinn valmistab väikese pettumise. Kuna olime lugenud rikkast sultaniriigist, siis oli tekkinud kujutelm tohutust rikkusest, mis peaks kohe ka silma hakkama, aga seda me ei tajunud. Lennujaamas saame mõistliku vastuvõtu osaliseks vaatama sellele, et tollipaberites olime paari punktiga punasel joonel, kaasas oleva alkoholi kohta täidame lisapaberid.
Lennujaamas ootab meid kindel inimene, kes on saadetud Allani poolt (Allan on mees, kellega Siim on meili teel suhelnud seoses erinevate ekskursioonide planeerimisega). Mees viib meid eelnevalt väljavaadatud hosteli juurde ja lubame tal ära sõita, et kohtuda homme uuesti. Meie halvaks üllatuseks on valitud hostel suletud ja käivitub plaan B, st LP raamatust järgmine läheduses asuv taskukohane ööbimiskoht.Palju on plaaditud treppe ja tänavaid, hiljuti on sadanud ja on libe. Järgmine ööbimine pole eriti kaugel, lähme sinna jalgsi. Tubade valikuga on väike seaduspära, et olukorda lähevad hindama üks mees- ja naissoost esindaja. Kuna tuleb treppidest üles minna, siis saadan Ele-Riinu ja tagasi tulles on ta sellise kahtleva näoga, et mulle see tuba on vist liiga „lihtne“. Samas, kui hull see ikka siis olla saab, aga otsustame ikkagi võtta. Tuppa jõudes, igat ok – suur ruum nelja voodiga ja eraldi wc+dušš sooja veega.



Paneme kotid ära ja läheme ümbruskonnaga tutvuma. Kõigepealt kohalikule turule, E-R ja Siimei taha ning ei julge midagi osta J. Tahavad kiiresti sealt ära, see hais ja väike läga jalge all ei sobi mitte kui kuidagi. Peale käivad teenuse pakkujad on samuti neile vastumeelsed, aga küll nad varsti ära harjuvad või siis ei ole Aasia nende jaoks.Õhtustame jõe kaldal olevas söögikohas, tellime kõik erinevad toidud, et võimalusel maitsta, mõned valikud õnnestuvad, mõned mitte. Jälgime, kuidas perelapsed hakkavad juba lapseeas ööd õppima ja aitavad vanemaid. Vanematel on kannatust ja usaldust, sama vist peab olema ka klientidel.





Edasi jalutame sultani mošee juurde. 44m kõrgune minarett, millest kõrgemat ehitist ehitada ei tohi. Mošee on väga  ilus, kohalikud on äärmiselt külalislahked ja abivalmis. Näidatakse ka tahvli peale, kus on kirjas, mis päevadel ja kellaaegadel on mošee turistidele avatud. Mošee külgneb jõekülaga, mida on hakatud lammutama, see vaatepilt on masendav. Inimesed on kodudest ära aetud, aga tundub, et nad ei taha lahkuda. Tõeliselt vaestes üksikutes majades paistab veel elu sees olevat, aga mitte kauaks, sest traktor lammutuskopaga on juba majade kõrval.






Peale sellist kurba vaatepilti otsustame mõnda poodi külastad, kuid sealsed hinnad võtavad meid sõnatuks (hinnad tõestava, et tegemist on maksujõulise elanikkonnaga) ja lähme ainult toidu poolele, kus teeme mõned ostud ja tagasi ööbimiskohta.Enne magama minekut mängime kaarte, ütleme mõned toostid ja saame palju naerda. Öösel on läbi akna kuulda tugevat vihmasadu.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar