Uskumatu, kuidas kogu aeg on
elekter ära. Öösel jääb ventilaator seisma, siis vastu hommikut jälle, ärkad
selle peale, et oled üle kere märg.
Öösel on tunne, et keegi närib
kogu aeg jalgasid, aga seda vist kujutan lihtsalt ette, sest hommikul kublasid
jalgadelt ei avasta (peaaegu).
Puhata veel hästi ei oska, sest
uni on 8-8.30 paiku läinud. Poisid magavad ülimalt hästi.
Kohv ja suhkur on vist kallid,
sest neid antakse hommikusöögi juurde vähe. Üle pika aja käib kõht korralikult
läbi.
Meie tänane ja tõenäoliselt ka
järgmised päevad sisaldavad päikest, päevitamist, randa ja vett. Otsustame 2x
päevast päikest võtta – enne lõunat 1h ja peale lõunat 1h ning sedagi kella
peale. Hommikuse päikesevõtu ajal jalutame Ele-Riinuga mööda randa, vaatleme
krabide liikumisi. Oleneb, mis värvi on koda, sellist värvi on ka krabi. Siin
tipus oleme ainsad valged turistid, 7 minutit mööda randa jalutada on John`s
Dive, koht kus ei raatsinud rahalises mõttes peatuda, seal näeme veel valgeid
inimesi, rannas neid näinud ei ole, arvatavasti veedavad oma vaba aja hotelli
territooriumil.
Tanjung Karang on ideaalne koht
lihtsalt olemiseks ja puhkuseks kõigest – siin ole söögikohti (ainult
ööbimiskohtade juures olevad), ammugi pole siin peokohti ja raha ei kulugi J.
Lõunasöögi ajal ilmuvad välja
kassid, kes käivad ümber laua ja nõuavad kräunudes süüa, õnneks põrandaharja
nad veidike kardavad. Kuna meie neile süüa ei anna, siis tuleb kuskilt mujalt
saada ja näemegi kuidas kass püüab kinni geko.
Ele-Riin ja Siim teevad
lõunauinaku, aga üks hääle ära kirenud kukk ajab nad varsti üles.
Endiselt on valged inimesed väga
populaarsed ja fotosessioonidel kohalikega ei paista lõppu tulevat. Kohalikud
tüdrukud proovivad rääkida meiega inglise keeles, nad on väga tublid lihtsamate
lausetega – mis on su nimi, kust te pärit olete, kas oskate indoneesia keelt
jne. Vaatamata meie väiksele vestlusele ja sellele, et räägime omavahel eesti
keeles, kosivad nad ikka lõpuks, kas oleme Inglismaalt. Kas on probleem ikkagi
keeles ja selle arusaamisest või ei tunta maailma kaarti ja teatakse ainult
teatuid suurriike. Ele-Riin võtab Marguse ujumisprillid ja avastab reisi lõpus
veealuse maailma ilu.
Teist päeva järjest on nii lõuna
–kui õhtusöögiks kala, homme ootaks juba muudatusi. Tänane ühtu kulub Marguse
jalgade korda tegemisele.
Tegelikult on päris raske
lihtsalt olla, on tunne nagu laseks aega raisku, millegi tegemise vajadus on
tugevalt juurdunud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar