R 27.11.2015 Siem Reap

Hommikusöögi ajal muutuvad kõik plaanid – tuk-tuki asemel võtame jalgrattad ja giiditeenusest loobume ja äramineku lükkame tänaselt homsele. Hakkasime Jimile meie muudatustest vaikselt ja viisakalt rääkima, kuid tuli välja, et turistide meeleolu ja otsuste muutumised on siin igapäeva asi. Natukene oli kahju tuk-tuki mehest, kes tuli hommikuse bussi vastu, sest tema lootus oli pakkuda oma teenust Angkor Wati külastamisel.

Enne kui pole veel templite juurde jõudnud arutame omakesti, et ei tea, mis seal siis nii palju vaadata on, et mõned võtavad 3päevase või isegi 5päevase pääsme varemete alale. Kolm põhikohta Angor Wat, Bayon ja Ta Prohm saab ühe päevaga ära vaadatud ja kui keegi on tõsine huviline siis väga ilusad templid on veel veidi kaugemal Banteay Srey, Kbal Spean ja Phnom Kulen ning sinna saab ju teine päev minna. Kui aga kohale jõudsime, siis alles tajusime selle suurust ja majesteetlikust. Sissepääsu pilet tehakse näopildiga ja iga uue kompleksi juures tuleb sul seda ka näidata.

Kõige unustamatu mulje jättis mulle Ta Prohm, see on see koht kus puujuurikad on kasvanud templi varemete peale.  Siin sa tajud ajahamba ja looduse jõudu, kus seinad lagunevad koost ja puud neelavad terved templid enda alla. Taastamistöid on siin tehtud tohutus ulatuses.

Näeme ahve, džunglis siristavad uskumatult valjusti mingid sitikad, mõnes kohas on sildid – ära mine miinioht, saab sõita elevantidega.

Jalgratastega käik oli väga mõnus, aga peale pikka päeva keha karjub pesemise järgi J. Uurime Jimi käest, kus võiks olla mõnus kohalik söögikoht. Ta küll juhatab meid, aga ei usu, et me sinna sööma läheme. Miks? See olevat kogemus turistidega, et alguses on kõik huvitatud kohalikest kohtades, aga lõpuks söövad ikka mingis euroopalikus restoranis. Huvitav, mida need inimesed küll kardavad? Meie igal juhul julgesime, valisime suure ja avara söögikoha, kus lisaks karaoke õhtu, teenindamine viisakas, aga koguaeg puterdavad midagi ja arve toodi ka algul kordi suurem kui tegelikult olime ära söönud. Arve osas said nad ka päris kiiresti aru, et lauad oli segamini aetud. Lõppkokkuvõtteks väike segadus lisab alati veidi põnevust J.

Kõhud täis läheme rohelist teed ostma, nimelt Ruth pakkus õhtusöögi juurde imelise rohelise värvusega teed ja me tahtsime kohe endal ka sellist J. Oma jalutuskäiguga jõusimegi keskusesse välja ja kus siin käis alles melu. Pub Street on mõnus meelelahutuse ja söögi piirkond, kindlasti võiks siin rohkem aega veeta kui meie.

Ööbimiskohas on peremees veel üleval, lobiseme veidi ja homseks soovitab ta võtta rahulikult ning lubab serveerida hommikusöögi mitte kellaajaliselt vaid siis kui oleme end mõnusalt välja maganud.