Magan uues kohas hästi, Anneli
seevastu kehvasti, oli terve öö ventilaatori undamist kuulnud.
Hommikusöögiks puuviljad ja
Rakvere vinnutatud liha, soojas kliimas polegi palju vaja. Noa arbuusi lõikamiseks saime
Raiko baarist, taldrik meie hotellist ja lusika turul, selline see seljakoti
reisija elu on J,
alati saab hakkama!
Eile kui mina sobitasin vestlust ameeriklasega,
rääkis Anneli siinsete eestlastega ja täna oodatakse meid nende hotelli külla J. Meie majutusest mitte
kaugel on eesti omaniku kaunis hotell nimega Beach Road.
Käisime korra BeachRoadist läbi,
kohtasime eile õhtust noorpaari, omanike kätte ei saanud ning suundume randa.
Annelil on nii tundlik telefon, et annab teada – UV tase on liiga kõrge ja see peab varju saama.
Algul veidi pilvitab, pärast
kõrvetav päike ja mõnusalt-mõnusalt soe vesi! Minus vist peab midagi
slaavlasliku olema. Nimelt, peab vestluseks mind kinni mingi libedik, et
lobised kuidas tal läheb, kas meile meeldib, siis jõuab ta ära rääkida oma
armuelu jne… vastusele olen Eestist, lisas ta kohe, et talle tundub, et ma
oskan veidi ka vene keelt J.
Tunnen, et tänaseks päikesest
aitab ja tulen enne Annelit rannast ära. Seni kuni hostelis teda ootan panen
teleka mängima ja mis sealt tuleb, *Näljamängude* viimane film. Nüüd ootab
Anneli minu järgi, et saaks õhtustama minna.
Jalutame veidi, sööme oma
hostelis, jaluatme rannas. Õhtuti on põnev rannas jalutada, sest korraldatakse
erinevaid etteasteid. Meid paelus tulemäng, naudime öist merd ja taevast ning
hostelisse tagasi jõuame peale südaööd.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar