neljapäev, 29. september 2016

T 01.12.2015 Shianoukville

Magan uues kohas hästi, Anneli seevastu kehvasti, oli terve öö ventilaatori undamist kuulnud.
Hommikusöögiks puuviljad ja Rakvere vinnutatud liha, soojas kliimas polegi palju vaja. Noa arbuusi lõikamiseks saime Raiko baarist, taldrik meie hotellist ja lusika turul, selline see seljakoti reisija elu on J, alati saab hakkama!
Eile kui mina sobitasin vestlust ameeriklasega, rääkis Anneli siinsete eestlastega ja täna oodatakse meid nende hotelli külla J. Meie majutusest mitte kaugel on eesti omaniku kaunis hotell nimega Beach Road.
Käisime korra BeachRoadist läbi, kohtasime eile õhtust noorpaari, omanike kätte ei saanud ning suundume randa. Annelil on nii tundlik telefon, et annab teada – UV tase on liiga kõrge ja see peab varju saama.





Algul veidi pilvitab, pärast kõrvetav päike ja mõnusalt-mõnusalt soe vesi! Minus vist peab midagi slaavlasliku olema. Nimelt, peab vestluseks mind kinni mingi libedik, et lobised kuidas tal läheb, kas meile meeldib, siis jõuab ta ära rääkida oma armuelu jne… vastusele olen Eestist, lisas ta kohe, et talle tundub, et ma oskan veidi ka vene keelt J.
Tunnen, et tänaseks päikesest aitab ja tulen enne Annelit rannast ära. Seni kuni hostelis teda ootan panen teleka mängima ja mis sealt tuleb, *Näljamängude* viimane film. Nüüd ootab Anneli minu järgi, et saaks õhtustama minna.

Jalutame veidi, sööme oma hostelis, jaluatme rannas. Õhtuti on põnev rannas jalutada, sest korraldatakse erinevaid etteasteid. Meid paelus tulemäng, naudime öist merd ja taevast ning hostelisse tagasi jõuame peale südaööd.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar