Laupäev, 24. september 2016

R 24.10.2014 Gili Trawangan – Makassar

Varajane äratus, poiste juurde kohvile ja 7.45 oleme sadamas. Muidugi ei lähe midagiõigeaegselt, aga peale 3h oleme Bali saarel, seal ootab buss, et viia meid lennujaama. Vahe seik ühe tütarlapsega, kes samuti soovib lennujaama, aga tema paadipiletile oli unustatud üks tempel löömata ning ta ei saanudki kuskilt õigust. Jutt on lühike – pole templit, pole bussi. Meist jäi ta igatahes maha, tõenäoliselt tuleb tal takso võtta.
Taas puudub meie jaoks bussi sõidugraafikus loogika, esmalt viiakse rannarahvas ära ja peale seda lennujaama minevad inimesed. Rahvusvaheline lennujaam paistab väljast väga ilus, meid viiakse veidi eemale siselendude lennujaama. Läheme lennujaama restorani sööma ning ei väsi imestamast kuidas teatud teenindussfäär on nii segaselt üles ehitatud, et neil endilgi on raske ning segane töötada. Oleks vaja üht valget inimest, kes selle loogiliselt tööle paneks J. Kohalike töötamise harjumused on nii teistsugused, meil on võimatu mõista. Meie oleme harjunud täpsuse, lubadustest kinnipidamisega ja asjade loogilise ülesehitusega.
Näeme teadete tabloolt, et lend hilineb, keegi midagi ei tea. Saame jälgida, kuidas lennult tuleb šeik saatjaskonnaga.





Lennujaamast bussijaama saame taksoga. Bussijaamas on igal pool kahtlased tegelased, ei julge kedagi usaldada. Niisama kassast pileteid osta ei õnnestu, igal pool on mingi vahemees, kes helistab mingisugusele bossile, kes siis otsustab, kas saame bussi peale ja mis hinnaga.




Ele-Riin tutvub inglise kohaliku inglise keele õpetajaga. Lõpuks saame piletid ööbussile ehk magamise bussile. Buss rahvast täis, istume algul suvalistele kohtadele, siis näeme, et piletil on kohad, peame kolima tahapoole. Uus ilus buss, auklikud teed, taga hüppab. Vahelduva eduga suudame isegi magada, vahepeatused, meie ees tüdrukud Hispaaniast.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar